TURBAPEENAR
Turbapeenar
TÜ Botaanikaaias http://www.annester.eu/teenused/turbapeenrad/
Turbapeenra
rajamine
Tallinas, Nõmmel, kus elan, on
pinnas liivane ja kasvab palju
varjuandvaid männipuid, peaks olema hea paik turbapeenra rajamiseks. Isiklik kogemus
siiski siiani puudub.
Kaunid rododendronid (mida tavaliselt turbaaias kasvatatakse!) vajavad kasvamiseks happelist pinnast. Neile sobiv
happesus on 4-5pH. Samuti ei vaja rodod
kasvuks väga palju toitaineid. Seega
on mõistlik turbaaias erinevad taimed grupeerida vastavalt nende toitainevajadusele.
Turbaaia aluseks on mõistlik
laotada vett läbilaskev peenravaip, et takistada nt puu- ja umbrohu juurte
levimist. Peenar tuleks rajada enamasti maa peale, mitte kaevata maa sisse. Maasse
saaks kaevata ainult siis, kui pinnas on vett läbilaskev (liivane) – seega Nõmmel võiksin rajada peenra ka maaga
tasa. Peenraservadeks kasutatakse
enamasti turbapätse, rododendronite, mille juurestik ei ole sügav, sobib peenra
kõrguseks ka 1 turbapätsi kõrgus (u 20 cm), kuid samas võib teha alati ka
kõrgema peenra. Peeraservadeks võib kasutada ka
puitu (nt kännud) ja maakive. Turbaplokid
niisutatakse, lõigatakse sobivasse suurusesse ja laotakse peenraäärtele
nagu legoklotsid. Kinnitada saab neid näiteks grilltikkudega.
Peenrasse ei sobi mitte iga
turvas! Turvas ei tohiks olla liiga
peenike siis vajub ta ära tihedaks vildiks. Peenele turbale tuleks sisse segada
jämedat männikoorehaket - see hoiab
substraadi kohevana. Kauplustest turvast
ostes, peaks olema see ilma väetisteta! Turbasubstraat tuleks korralikult
tihendada, et vältida hiljem peenra äravajumist. Peenra pind katta hiljem peenekoelise männikooremultsiga- nii jääb üldpilt kaunim.
Video Hansaplanti
tootmisjuhi Mihkel Saar räägib turbapeenra rajamisest:
Aiasaate02.06.2012 video, kus turbaaia rajamisest ja sinna sobivatest
taimedest räägib aednik Arnold Hannust:
Jüri Annisti artikkel „ Turbataimla tegemine“ http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=2
Huvitav oli lugemine rododest mida turbaaeda istutada: http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=256
Kuigi sellel artiklil ei olnud mägitud konkreetset
autorit, ei kahelnud info paikapidavuses.
Allikad, mida uurisin ja nende autorid Arnold Hannust, Mihkel Saar, Jüri Annist on tunnustatud ja kogenud aednikud, seega nende usaldusväärsuses ei kahelnud.
Sobilikud
taimed turbapeenrasse
Eestikeelne
nimi
|
Ladinakeelne
nimi
|
Taime kõrgus
|
Taime laius
|
Õitsemise
aeg
|
Punane
eerika
|
Erica carnea
|
15-20 cm
|
40-50 cm
|
Aprill/mai
|
Harilik
püharbik
|
Daboecia cantabrica
|
20 cm
|
50 cm
|
Juulist septembrini
|
Lamav
talihari
|
Gaultheria
procumbens
|
10-15 cm
|
30cm
|
Juuni/juuli
|
Ahtaleheline
mustikas
|
Vaccinium angustifolium
|
30-50 cm
|
35cm
|
mai
|
Harilik
leesikas
|
Arctostaphylos
uva -ursi
|
Kuni 20cm
|
pinnakattetaim
|
juuni
|
Kanarbik
|
Calluna vulgaris
|
30 cm
|
20-40cm
|
Juulist oktoobrini
|
Küüvits
|
Andromeda
polifolia
|
Kuni 20 cm
|
pinnkattetaim
|
juuni
|
Narbik
|
Bruckenthalia spculifolia
|
15 cm
|
30 cm
|
juuni
|
Kanada
kukits
|
Cornus
canadensis
|
15 cm
|
pinnkattetaim
|
varasuvel
|
Harilik pohl
|
Vaccinium vitis-idaea
|
10-30 cm
|
juuni
|
|
Roomav
kadakas
|
Juniperus horisontalis
|
0,4 m
|
1,5m
|
|
Rododendronite
perekond
|
Rhododendron
sp
|
Keskmiselt 1,2m
|
Maist juunini
|
|
Laialehine
kalmia
|
Kalmia latifolia
|
2-2,5m
|
juuni
|
|
Õisküüvits
|
Pieris
|
1,5m
|
Mai/juuni
|
|
Kännasmustikas
|
Vaccinium Corymbosum
|
1,5m
|
Mai/juuni
|
|
Harilik
kenarbik
|
Enkianthus
campanulatus
|
Kuni 2m
|
mai
|
Ahaa efekt
Tõesti, turbapeenra rajamine
on nagu legomaja ehitus ja kinnitada saab nn „turbaklotse“ grilltikkudega. Tundub tore
ja lihtne töö, kuid... algajal
aiahuvilisel läheb selleks ilmselt palju aega ja energiat. Veel oli minu jaoks oluline kõrva taha panna,
et ei tohiks mingil juhul kastuada turbapeenra ääristmaiseks paekivi: paas on leeliseliste omadusega ja seega
vastand happelisele turbale. Samas Aiasaate 02.06.2012 videos räägib Hansaplandi
aednik Arnold Hannust, et sobib ääristuseks ka paekivi (?) Ilmselt ühest
seisukohta siin ei ole. Isiklikult eelistaksin turbapätsidest laotud
peenraäärist. Tundub naturaalsem ja
loomulikum ning mõne aja möödudes sammaldub
ääris ühtlaselt roheliseks.
Miinuseks on see,et turbapätsid on pehmed ja nendest kasvab umbrohi. Üldiselt peaks turbapeenar olema suhteliselt vähest hilisemat hooldust nõudev peenar.
Selle teemaga tegelemine tekitas minus huvi turbapeenarde vastu ning innustas ka enda aeda ühte turbapeenasrt rajama. Teen seda
tulevikus kindlasti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar