Turbapeenar

Ül.2.1.

Lugesin Hannele Raaperi tööd kiviktaimla rajamisest:

http://arborvitae19.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-rajamine-ja-hooldus.html

Hannele on teinud väga põhjaliku töö kiviktaimlast: alustades kiviktaimla ajaloost, lõpetades selle põhjaliku rajamise õpetusega. Ilmselt liigagi põhjaliku, kui antud töö seda meile ette nägi. Hannele toob välja erinevad kiviktaimla tüübid (+ nende ingliskeelesed nimetused), samuti pidlid erinevatest peenratüüpidest.

Kiviktaimla tuleks rajada aia kõige päiksepaistelisemasse kohta, sinna sobib väheviljakam muld ning vältida liigniiskust ja seisvat vett. Kiviktaimla ise hiljem on vähenõudlik, kuid tema rajamine alguses nõuab põhjalikku ettevalmistust. Teha tuleb väga hoolikas umbrohutõrje (kas siis keemiline või pimendamine) - kui selles osas järelandmisi teha, on hiljem väga raske kiviktaimlas umbrohuga võidelda. Hoolsalt tuleb läbi mõelda ka kiviktaimla kalle ja milliseid kive kasutada. Soovitatakse ühes aias kasutada ainult ühte liiki kive: kas siis ainult paekivi või ainult maakive. Hannele seda oma töös ei maini, küll aga räägitakse sellest juurdelisatud videotes.Oluline on kivide suurus- mida suuremad, seda paremad!, nende asetus ning taimlasse istutavad taimed.

Välja toodud taimede nimekiri oli hea, kõiki taimi võib kasutada kiviktaimlas, ilmselt on ka Hannele selle korduvalt üle kontrollinud. Välja oli toodud erinevate kõrgustega taimi, küll ei olnud ära märgitud nende õitsemise aeg, mida peaksin vajalikuks, kui soovime õiteilu kiviktaimlas nautida terve suve (mitte ainult mais-juunis).

Hannele kirjutas lahti ka kiviktaimlate ohud ja võimalused.

Ära olid mägitud neli erinevat allikat internetist. Hannele põhjendab, miks just need materjalid oma töös ära toob, ning on teinud autoritest Mihkel Saar ja Arnold Hannust põhjaliku ülevaate.

Väga meelid Maalehe videolõik Hannele töös: https://www.youtube.com/watch?v=44voBu8hkPs

Töö on vormistatud hästi (mõnes kohas oli kirjafont erinev), ülesehitus on loogiline, kasutataud allikate nimekiri oli aukartustäratavalt pikk: kasutatud oli nii interneti allikaid, kui ka erinevaid käsiraamatuid. Töö vastab nõuetele ning on selle lugejetele igati hariv. Väikese miinusena võib mainida, et sellist nn üldist juttu oli ehk liig palju, kohati kippus jutt korduma, aga huvitav ja sisukas igal juhul.

2.2.

loetud töö: "Kiviktaimla rajamine ja hooldus"

loetud töö autor: Hannele Raaper

link loetud tööle: http://arborvitae19.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-rajamine-ja-hooldus.html

töö sisu: Kuna Hannelel varasem kiviktaimala rajamise kogemus puudus, on see blogipostitus kõigile väga informatiivne, Hannele sai teada, et peenar koos mõne väikese kiviga ei ole veel kiviktaimla!

Edu talle uue ja uhkema oma alpiaia rajamisel! :)

TURBAPEENAR

Turbapeenar TÜ Botaanikaaias http://www.annester.eu/teenused/turbapeenrad/

Turbapeenra rajamine

Tallinas, Nõmmel, kus elan, on pinnas liivane ja kasvab palju varjuandvaid männipuid, peaks olema hea paik turbapeenra rajamiseks. Isiklik kogemus siiski siiani puudub.

Kaunid rododendronid (mida tavaliselt turbaaias kasvatatakse!) vajavad kasvamiseks happelist pinnast. Neile sobiv happesus on 4-5pH. Samuti ei vaja rodod kasvuks väga palju toitaineid. Seega on mõistlik turbaaias erinevad taimed grupeerida vastavalt nende toitainevajadusele.

Turbaaia aluseks on mõistlik laotada vett läbilaskev peenravaip, et takistada nt puu- ja umbrohu juurte levimist. Peenar tuleks rajada enamasti maa peale, mitte kaevata maa sisse. Maasse saaks kaevata ainult siis, kui pinnas on vett läbilaskev (liivane) – seega Nõmmel võiksin rajada peenra ka maaga tasa. Peenraservadeks kasutatakse enamasti turbapätse, rododendronite, mille juurestik ei ole sügav, sobib peenra kõrguseks ka 1 turbapätsi kõrgus (u 20 cm), kuid samas võib teha alati ka kõrgema peenra. Peeraservadeks võib kasutada ka puitu (nt kännud) ja maakive. Turbaplokid niisutatakse, lõigatakse sobivasse suurusesse ja laotakse peenraäärtele nagu legoklotsid. Kinnitada saab neid näiteks grilltikkudega.

Peenrasse ei sobi mitte iga turvas! Turvas ei tohiks olla liiga peenike siis vajub ta ära tihedaks vildiks. Peenele turbale tuleks sisse segada jämedat männikoorehaket - see hoiab substraadi kohevana. Kauplustest turvast ostes, peaks olema see ilma väetisteta! Turbasubstraat tuleks korralikult tihendada, et vältida hiljem peenra äravajumist. Peenra pind katta hiljem peenekoelise männikooremultsiga- nii jääb üldpilt kaunim.

Video Hansaplanti tootmisjuhi Mihkel Saar räägib turbapeenra rajamisest:

https://www.youtube.com/watch?v=-gf5CL5wpRk

Aiasaate02.06.2012 video, kus turbaaia rajamisest ja sinna sobivatest taimedest räägib aednik Arnold Hannust:

https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0

Jüri Annisti artikkel „ Turbataimla tegemine“ http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=2

Huvitav oli lugemine rododest mida turbaaeda istutada: http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=256

Kuigi sellel artiklil ei olnud mägitud konkreetset autorit, ei kahelnud info paikapidavuses.

Allikad, mida uurisin ja nende autorid Arnold Hannust, Mihkel Saar, Jüri Annist on tunnustatud ja kogenud aednikud, seega nende usaldusväärsuses ei kahelnud.

Sobilikud taimed turbapeenrasse

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Taime kõrgus	Taime laius	Õitsemise aeg
Punane eerika	Erica carnea	15-20 cm	40-50 cm	Aprill/mai
Harilik püharbik	Daboecia cantabrica	20 cm	50 cm	Juulist septembrini
Lamav talihari	Gaultheria procumbens	10-15 cm	30cm	Juuni/juuli
Ahtaleheline mustikas	Vaccinium angustifolium	30-50 cm	35cm	mai
Harilik leesikas	Arctostaphylos uva -ursi	Kuni 20cm	pinnakattetaim	juuni
Kanarbik	Calluna vulgaris	30 cm	20-40cm	Juulist oktoobrini
Küüvits	Andromeda polifolia	Kuni 20 cm	pinnkattetaim	juuni
Narbik	Bruckenthalia spculifolia	15 cm	30 cm	juuni
Kanada kukits	Cornus canadensis	15 cm	pinnkattetaim	varasuvel
Harilik pohl	Vaccinium vitis-idaea	10-30 cm		juuni

Roomav kadakas	Juniperus horisontalis	0,4 m	1,5m
Rododendronite perekond	Rhododendron sp	Keskmiselt 1,2m		Maist juunini
Laialehine kalmia	Kalmia latifolia	2-2,5m		juuni
Õisküüvits	Pieris	1,5m		Mai/juuni
Kännasmustikas	Vaccinium Corymbosum	1,5m		Mai/juuni
Harilik kenarbik	Enkianthus campanulatus	Kuni 2m		mai

Ahaa efekt

Tõesti, turbapeenra rajamine on nagu legomaja ehitus ja kinnitada saab nn „turbaklotse“ grilltikkudega. Tundub tore ja lihtne töö, kuid... algajal aiahuvilisel läheb selleks ilmselt palju aega ja energiat. Veel oli minu jaoks oluline kõrva taha panna, et ei tohiks mingil juhul kastuada turbapeenra ääristmaiseks paekivi: paas on leeliseliste omadusega ja seega vastand happelisele turbale. Samas Aiasaate 02.06.2012 videos räägib Hansaplandi aednik Arnold Hannust, et sobib ääristuseks ka paekivi (?) Ilmselt ühest seisukohta siin ei ole. Isiklikult eelistaksin turbapätsidest laotud peenraäärist. Tundub naturaalsem ja loomulikum ning mõne aja möödudes sammaldub ääris ühtlaselt roheliseks. Miinuseks on see,et turbapätsid on pehmed ja nendest kasvab umbrohi. Üldiselt peaks turbapeenar olema suhteliselt vähest hilisemat hooldust nõudev peenar.

Selle teemaga tegelemine tekitas minus huvi turbapeenarde vastu ning innustas ka enda aeda ühte turbapeenasrt rajama. Teen seda tulevikus kindlasti!